Kõige laiemalt mõistetuna on kirikulugu kristliku religiooni ajalugu, mis uurib kristluse kujunemist, muutumisi ja arengut. Ehkki nimetus viitab pigem kiriku kui institutsiooni ajaloole, on tegu oluliselt laiema distsipliiniga, mis on läbi põimunud nii dogmadeloo ja teoloogia ajaloo, kuid ka ideedeajaloo, poliitikaajaloo jpt usuteaduse ja ajaloo alamdistsipliinidega.
Eesti kirikulugu hõlmab praeguseks ajaliselt ligikaudu tuhandet aastat. Selle perioodi jooksul on kirikud mänginud väga erinevaid ja isegi vastuolulisi rolle, olles sajandite vältel igapäevase elu lahutamatuks osaks. Alates 20. sajandist, mil üha enam räägitakse kirikute rolli vähenemisest, on kirikuloo uurimisobjektiks kirikute tegevus uuenenud olukorras (nt religioonivaenulikul Nõukogude perioodil). Tänapäevast usulist olukorda käsitledes on olulisel kohal erinevad sekulariseerumise ehk ilmalikustumisega seonduvad küsimused.
Eesti Kirikuloo Selts ühendab akadeemilise seltsina kirikuloolasi ja kirikuloost huvitatuid ning pakub võimalust omavaheliseks suhtluseks, organiseerib temaatilisi üritusi ning tegeleb kirikuloo-alase teabe populariseerimisega.
Vt ka meediakajastust seltsi 2014. aasta kevadel toimunud ettekandepäeva kohta: “Koguduste lood on osa ajalootervikust”.